7x24H
Kasutajatugi
Aavoja veehoidla (ka Ülejõe veehoidla) on tehisveekogu Harju maakonnas Anija vallas Ülejõe külas. Veehoidla asub Aavojal ja kuulub Tallinna veevarustussüsteemi. Viited Selle lehekülje viimane muutmine: 18:31, 29. jaanuar 2023. Tekst on kasutatav vastavalt Creative Commonsi litsentsile ...
Näe rohkem >>Paunküla veehoidla on Eestis suuruselt teine veehoidla Harjumaal Kose vallas. Paunküla veehoidla loodi 1960. aastal Pirita jõe paisutamisega Paunküla ja Ardu küla vahel. Selle pindala on oli algusaastail 350 ha. Mahtu suurendati 1975–76. Praegune pindala on 415,8 ha ja koos saartega 447,2 ha.
Näe rohkem >>Narva veehoidla on madal, mis tekitab laevatamise seisukohalt tõsiseid probleeme – keskmine sügavus on pisut alla kahe meeri, suurim sügavus 15 meetrit. Seepärast saab veehoidlas kasutada ainult madalapõhjalisi paate või minilaevu, vastasel korral jooksevad need põhja kinni. Madalas vees võib vabalt sõita ka kivi otsa, samuti koguneb ...
Näe rohkem >>Paunküla Veehoidla Kõue, Estonia Related events Thu, Jun 13 at 5:00 PM PDT Naturalists on the River 347 Division Street, PO Box 2073, Leavenworth, WA, United States, Washington 98826 Fri, Jun 21 at 10:00 AM PDT DermaCare''s Summer Event! Sat, Jun ...
Näe rohkem >>Narva veehoidla Vene poolel alustati ettevalmistusi veehoidlal triiviva ujuvsaare paisust läbilaskmiseks. Seoses eeltooduga informeerib maakonna kriisikomisjon elanikke alljärgnevast: 1. Paisu avanemisest sulgumiseni hoiduda …
Näe rohkem >>Vaskjala veehoidla (ka Vaskjala paisjärv) on veekogu Harjumaal Rae vallas Vaskjala külas. Veehoidla koos hüdrosõlmega valmis 1971. aastal. Paisjärve pindala on 29,9 ha, saartega 31,3 ha. Veehoidla äärde Ussiaugu talu maadele rajati Kalevi spordiklubi paadisadam, mis lõpetas oma tegevuse 1993. aastal.
Näe rohkem >>Sajaani-Šušenskoje veehoidla ehk Sajaani meri on Sajaani-Šušenskoje hüdroelektrijaama paisjärv Jenissei jõel. See asub Hakassias, Krasnojarski krais ja Tõvas. Paisjärve pindala maksimaalse veetaseme juures on 621 km 2, pikkus 320 km ja laius 10 km. Aasta keskmine juurdevool on 47 km 3.
Näe rohkem >>Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla) Alavere tiigid; Allikajärv (Jäneda Allikajärv) (Jäneda mõisa tiigid) Aruoja veehoidla; Haiba veehoidla; Hiieveski paisjärv (Hiieveski veehoidla) Karitsa järv (Karitsa paisjärv, Salutaguse jäv) Kaunissaare veehoidla; Kemba paisjärv;
Näe rohkem >>Ala käesoleva veehoidla on 34 000 km 2. Kolm juhid sulgeb Lake Nyasa (Malawi). Selle pindala on umbes 30 000 km 2. Aga see pole veel kõik Aafrika järvede, mis on üks suuremaid oma veekogud. järve Tšaad . See on järjekorras neljas suurim Aafrika järve. Valdkonnas veehoidla - 27 000 km 2, kuid see väärtus ei ole
Näe rohkem >>Hüdroelektrijaama põhimõtteskeem. Hüdroelektrijaam (lühend HEJ; ka veejõujaam, hüdrojaam) on elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muundatakse elektrienergiaks.. Reeglina ehitatakse hüdroelektrijaamad suurtele jõgedele, kus paisuga ülespaisutatud vesi paneb langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektrigeneraatoritega.Nende ehitamine on …
Näe rohkem >>Ukraina põllumajanduspoliitika ja toiduministeerium teatas teisipäeval, et Kahhovka veereservuaari hävitamise tõttu võivad mitmed Lõuna-Ukraina põllud juba järgmisel aastal kõrbestuda.Kahhovka veehoidla kadumise tõttu jäävad veeta 31 põldude veega varustamiseks mõeldud kanalisüsteemi Dnipropetrovski, Hersoni ja Zaporižžja oblastis.
Näe rohkem >>TEAVE: Maidla veehoidla • Paikneb Harjumaal Saue vallas. • Rajati Ääsmäe sovhoosi poolt 1979. aastal. • Veehoidla pindala on 3,8 hektarit. • Keskmine sügavus 2,9 meetrit, suurim sügavus 3,6 meetrit. • Kaldajoone pikkus 771 meetrit. • Veehoidla mahutab 113 000 kuupmeetrit vett. • Praegu on parkimisalal 20 kohta.
Näe rohkem >>Karksi veehoidla on tehisjärv Viljandi maakonnas Mulgi vallas Karksi külas.. Järve pindala on 3,1 ha, valgla suurus 1 km², kõrgus merepinnast 89 m, kaldajoone pikkus 812 m ja selles asub üks saar pindalaga 0,04 ha.Limnoloogilise tüübi järgi on veekogu kalgiveeline eutroofne ehk kalgiveeline rohketoiteline järv.Järv kuulub Lääne-Eesti vesikonda ja …
Näe rohkem >>Kuusiku veehoidla on veehoidla Rapla maakonnas Rapla vallas Kuusiku alevikus, Iira ja Kuusiku-Nõmme külas. Veekogu pindala on 4,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 2905 m. Järves on kolm saart. Viited Selle lehekülje viimane muutmine: 18:05, 17. juuli ...
Näe rohkem >>Kahhovka pais oli 1956. aastal valminud ja 2023. aastal osaliselt purunenud pais Dnepri jõel Hersoni oblastis Ukrainas, mis andis vett Kahhovka hüdroelektrijaamale.. Paisu peamisteks eesmärkideks olid hüdroelektrienergia tootmine, rajatud veehoidla abil Lõuna-Ukraina kuivade piirkondade niisutamise võimaldamine, asulate veega varustamine ja …
Näe rohkem >>Veel üks põhjus tiigi asustamiseks kaladega, on luua kaunis veehoidla looduslike elanikega. Veehoidlat saab asustada kaunist värvi ja ebatavalise kujuga dekoratiivkaladega. Puhkamine sellise tiigi ääres on väga meeldiv. Kala asustamisest rääkides ei saa loomulikult tähelepanuta jätta kalureid.
Näe rohkem >>Paunküla Veehoidla. Kõue, Estonia. Related events. Thu, Jun 13 at 5:00 PM PDT. Naturalists on the River. 347 Division Street, PO Box 2073, Leavenworth, WA, United States, Washington 98826. Fri, Jun 21 at 10:00 AM PDT. DermaCare''s Summer Event! DermaCare Tri Cities. Sat, Jun 15 at 10:00 AM PDT.
Näe rohkem >>Balloonikunstnikud vabastavad pumbatud õhupallist natuke õhku, vabastades enne nende seostamist pihustid, mis hoitakse nende sõrmedes. Seda protsessi nimetatakse õhupalli puhastamiseks. ... Ja leiad, et põhikomponendid, mida sa kapteni koerte balloonloomade keerdudes hakkavad, rakendatakse keerulisemate ballooni loomade suhtes. 10 11-st ...
Näe rohkem >>Kaunissaare veehoidla asub Jägala jõel, halduslikult Anija vallas Kaunissaare külas. Veehoidla pindala on 30 ha ja suurim sügavus 5 m [2] . Veehoidla koos kanalite süsteemiga (s.t hüdrosõlm ) sai valmis 1984. aastal ja sellest ajast kuulub Tallinna veevarustussüsteemi [1] .
Näe rohkem >>a. suurendati veehoidla mahtu veelgi. Pirita jõe säng koos järvedega moodustab ligikaudu kahekümneniku osa veehoidla pindalast. Veehoidla on loode-kagu suunas piklik veekogu, mille Teelahkme vallseljak jaotab pikisuunas kaheks osaks. Üks kõige liigestatuma kaldajoonega ja kõige saarterikkam (saari ja saarekesi üle 30) siseveekogu Eestis.
Näe rohkem >>Kutsiku veehoidla ehk Kutsiku paisjärv on paisjärv Sakala kõrgustiku keskosas, Viljandi maakonnas Mulgi vallas Polli külas. Järve pindala on 0,1 ha, keskmine sügavus 2 m, kaldajoone pikkus 111 m, kõrgus merepinnast 57 m ja valgla suurus 9,6 km².
Näe rohkem >>Sambia ja Zimbabwe piiril paiknev maailma suurim veehoidla seisab silmitsi «üliohtlikult» madala veetasemega, mis võib tuua kaasa hüdroelektrijaamade seiskumise. Sambia elektrivarustus sõltub hüdroenergiast enam kui 95 protsendi ulatuses.
Näe rohkem >>Tallinna elanike veega varustamiseks on rajatud lisaks Ülemistele ka Paunküla veehoidla. AS Tallinna Vesi kasutas tänavuse kuiva suve tõttu Paunküla vett ja põhjustas sellega veehoidla veetaseme märgatava languse, …
Näe rohkem >>Kahhovka veehoidla (ukraina Каховське водосховище) oli veehoidla Lõuna-Ukrainas Dnipro jõe alamjooksul. See rajati 1950ndatel ja hävis sõjategevuses 2023. aastal. Kahhovka veehoidla oli üks kuuest suurest veehoidlast Dnipro jõe kaskaadis. Veehoidla ulatus Zaporižžjast Nova Kahhovkani, selle pikkus oli 230 km ning see paiknes …
Näe rohkem >>Kõrnumäe turbakarjäär-veehoidla on veekogu Harju maakonnas Saku vallas Kirdalu külas. Veekogu pindala on 9,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 2977 m. Viited Selle lehekülje viimane muutmine: 21:00, 11. jaanuar 2023. ...
Näe rohkem >>Kuusiku veehoidla on veehoidla Rapla maakonnas Rapla vallas Kuusiku alevikus, Iira ja Kuusiku-Nõmme külas. Veekogu pindala on 4,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 2905 m. Järves on kolm saart. Viited Selle lehekülje viimane muutmine: 18:05, 17. juuli 2023. ...
Näe rohkem >>Keskuse veehoidla on järv Valga maakonnas Otepää vallas Puka alevikus. Veekogu pindala on 1,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 543 m. Viited Selle lehekülje viimane muutmine: 14:37, 9. august 2022. Tekst on kasutatav vastavalt Creative Commonsi ...
Näe rohkem >>Raudoja veehoidla on tehisveekogu Anija vallas. Soodla veehoidlast suunatakse osa vett edasi Raudoja veehoidlasse ja sealt kanalit pidi Aavoja veehoidlasse, kust voolab Kehras Jägala jõkke. Veehoidla kuulub Tallinna veehaardesüsteemi. Välislingid. Sissekanne Eesti ...
Näe rohkem >>Paunküla veehoidla. Harjumaal, Kõue vallas Kiruvere küla lähedal asuv tehisjärv. Mitteavalik veekogu. Veepeegel 415,8 ha, saarte pindala 31,3 ha, pindala koos saartega 447,1 ha, keskmine sügavus 3,4 m, suurim sügavus 8,7 m, kaldajoone pikkus 25541 m, …
Näe rohkem >>Karksi veehoidla on tehisjärv Viljandi maakonnas Mulgi vallas Karksi külas. Järve pindala on 3,1 ha, valgla suurus 1 km², kõrgus merepinnast 89 m, kaldajoone pikkus 812 m ja selles asub üks saar pindalaga 0,04 ha. Limnoloogilise tüübi järgi on veekogu . ja ...
Näe rohkem >>Kuna fotogalvaanilise (PV) tööstuse arenemine jätkub, on pumbatud veehoidla põhikomponendid edusammud muutunud taastuvate energiaallikate kasutamise optimeerimisel kriitiliseks. Uuenduslikest akutehnoloogiatest intelligentsete energiahaldussüsteemideni muudavad need lahendused päikeseenergial toodetud elektri salvestamise ja jaotamise viisi.
Kui otsite oma fotoelektrilise projekti jaoks uusimat ja tõhusaimat pumbatud veehoidla põhikomponendid, pakub meie veebisait laia valikut tipptasemel tooteid, mis on loodud teie konkreetsetele nõuetele vastama. Olenemata sellest, kas olete taastuvenergia arendaja, kommunaalettevõte või äriettevõte, kes soovib oma süsiniku jalajälge vähendada, meil on lahendused, mis aitavad teil päikeseenergia potentsiaali täielikult ära kasutada.
Meie võrguklienditeenindusega suheldes saate sügava arusaamise meie ulatuslikus kataloogis loetletud erinevatest pumbatud veehoidla põhikomponendid-st, nagu suure tõhususega akudest ja intelligentsetest energiahaldussüsteemidest, ning sellest, kuidas need koos töötavad, et pakkuda stabiilne ja usaldusväärne toiteallikas teie fotogalvaaniliste projektide jaoks.
Brändi lubadus muretu müügijärgne teenindus