7x24H
Kasutajatugi
Eesti energiapoliitikas käib silmamoondamine. Näiteks räägitakse, et kui me installeeriks piisavalt tuule- ja päikeseelektri tootmisvõimsusi, siis läheksid hinnad alla ja elektrit jätkuks. Tegelikkus on see, et kui veebruaris on 25 kraadi külma, siis päike käib korraks piilumas, tuul ei puhu ja elekter tuleb ikkagi Ida-Virumaa ahjudest, kirjutab endine …
Näe rohkem >>Paras pirn roherevolutsionääridele: elektriautode CO2 heitmete jalajälg on oluliselt suurem kui senini arvatud, kirjutab Autobild 171 teadlase väidetele tuginedes. Saksamaa ja teiste Euroopa riikide teadlased saatsid Euroopa Komisjonile kirja milles tõdevad, et elektriautode jalajälg on aastaks 2030 kaks korda suurem kui seni arvatud. Põhjus on senises …
Näe rohkem >>Eile Riigikogu erikomisjoni poolt kokku kutsutud kriisikoosolekut kokku võttes ütles komisjoni liige Peeter Ernits (EKRE), et seal öeldi ausalt välja, et CO2 kvoodi hind on kontrollimatuks muutunud ja tulevikku ennustada ei saa. „Moolok on puurist välja pääsenud ja nüüd märatseb, tema loojad ja senised suunajad aga vaatavad kõike seda abitult pealt," …
Näe rohkem >>Tööstuslikud energiasalvestid on Eesti turul muutunud üha vajalikumaks, mitmel olulisel põhjusel. Arkadi Beinenson toob välja peamised põhjused: „Esiteks võimaldavad need päikeseenergiat tõhusalt kasutada, salvestades päevavalguse tundidel toodetud üleliigse võimsuse selle kasutamiseks tippnõudluse perioodidel või siis, kui päikeseenergiat on …
Näe rohkem >>Elektritarbimine transpordis suureneb vastavalt: 21 GWh aastal 2020, 168 GWh aastal 2025 ja 729 GWh aastal 2030. Keskkonnaministeeriumi jutust loen välja, et vastavad arvutused tuleb mul endal teha. Elektriautosid on kindlasti palju rohkem kui praegu, aga kui palju täpselt, pole nende asi öelda.
Näe rohkem >>Massimigratsiooni soodustav Kaja Kallase valedevalitsus on ukrainlaste sisserände ülilihtsaks teinud ja kinnistab neid erinevate meetmetega siinsesse ühiskonda, samas kui Ukraina vajab oma rahva naasmist kodumaale hiljemalt sõja lõppedes. Ptuhi-nimelise demograafia ja ühiskonnauuringute instituudi direktor Ella Libanova ennustas, et 2033. …
Näe rohkem >>Suur võimalus: energiasalvestid. Roheinvesteeringute maailma suured võimalused peituvad energiasalvestites, tuumaenergia arengus, ning endiselt ka energiakasutuse optimeerimises, rääkisid külalised Äripäeva raadio Ükssarvikute kasvulava saates. .
Näe rohkem >>ERR vahendab: "Eesti Energias võivad sel aastal kaduda veel sajad kaevurite ja energeetikute töökohad, mis on praegu olemas vaid tänu elektrivarustuskindluse tagamisele, kirjutab Põhjarannik. Järgmisel nädalal peatab Estonia kaevandus töö ja kõik töötajad lähevad kuni augusti alguseni kestvale kollektiivpuhkusele.
Näe rohkem >>Helged eesmärgid. Tartu linnavolikogu 9. juuni koosolekul käsitleti arengustrateegias „Tartu 2030" ja teistes arengudokumentides sõnastatud eesmärkide täitmist 2021. aastal. Linna arengu seisukohalt on teema ülioluline. Arengustrateegia „Tartu 2030" on linnajuhtimise strateegiline alusdokument ehk, nagu linnavõimu tutvustuses märgitud: „tegevusjuhis …
Näe rohkem >>Türgi esitas juba 1987. aastal taotluse liituda EL-i eelkäija Euroopa Majandusühendusega. Aastal 1999 anti Türgile kandidaadistaatus ja ametlikud liitumiskõnelused algasid 2005. aastal. Kõnelused jäid aga soiku, kui EL-il tekkis 2016. aastal mure Erdoğani sammude pärast reaktsioonina nurjunud sõjaväelisele riigipöördele.
Näe rohkem >>2030. aastal 100%-lise taastuvenergia eesmärgini jõudmiseks peab Eesti elektrisüsteemis ligikaudu 7 teravatt tunni fossiilkütustel põhinevat elektrit asendama taastuvenergia allikatega. Selleks vajab Eesti juurde ligi 1 gigavatt tuuleenergiat merel ja 1 gigavatt tuuleenergiat maismaal.
Näe rohkem >>2021. aastal tehti paketis „Eesmärk 55" ettepanek suurendada ELi energiatõhususe eesmärki 2030. aastaks vähemalt 9%-ni võrreldes 2020. aastal 2030. aastaks tehtud prognoosidega. Läbivaatamise käigus kehtestati energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte, mis on energialiidu tugisammas.
Näe rohkem >>arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030) eesmärkide saavutamiseks koostatud energeetika programmi ellu viimine olnud tulemuslik. Taastuvenergia 2020. aasta eesmärk oli täidetud 2019. aastal varuga 6,7%. Taastuvenergia 2030. aasta eesmärgi
Näe rohkem >>Kui kiiremas korras ei tehta otsuseid, kuidas tagada ressursside piisavus aastal 2027 ja eelkõige pärast 2030. aastat, tekib oht, et elektri hind tõuseb tasemele, mis hakkab mõjutama tarbijate heaolu ja saab takistuseks ka majanduse arengule.
Näe rohkem >>Rail Baltica ühendab Tallinna, Pärnut, Riiat, Panevėžyst, Kaunast, Vilniust ja Varssavit, selle Leedu lõigu pikkus on 392 kilomeetrit. Balti riike Euroopaga ühendav Rail Baltica projekt peaks transpordiministeeriumi teatel valmima 2030. aastal."
Näe rohkem >>Riik on uueks aastaks ette valmistanud hulk maksu- ja seadusemuudatusi. Enamik neist suurendab rahva ja ettevõtete maksukohustusi. Käibemaksumäär tõuseb 22%-ni 1. jaanuarist on käibemaksu standardmäär 22%. Seni küsis riik 20% käibemaksu. Kui kaupade või teenuste ostmiseks on enne 1. maid 2023 sõlmitud leping, mis lubab 20% …
Näe rohkem >>Elektritootmisettevõttena saavad turutehingutes osaleda uued iseseisvad energiasalvestuselektrijaamad. Elektritarbijatena osalevad põhimõtteliselt kõik 10 kV ja kõrgema pingega tööstus- ja kommertskasutajad (sealhulgas sõltumatud uued energiasalvestuselektrijaamad) vahetult turutehingutes ning alla 10 kV pingega tööstus- …
Näe rohkem >>Eesti on seadnud eesmärgiks 2030. aastaks toota kogu tarbitav elekter taastuvatest energiaallikatest. Sellest tulenevalt on rajatud mitmeid päikese- ja tuuleparke – 2022. aasta keskel küündis Eestis asuvate päikeseparkide koguvõimsus 474 megavatini, praegu olemasolevate tuuleparkide võimsus aga 340 megavatini.
Näe rohkem >>Automaks on alles algus sel teel, et inimesed diisel- ja bensiiniautodest loobuma panna. Kui raha loodust kahjustava elektriauto ostmiseks pole, siis käi jala. Euroopa Komisjoni loodud ja peagi Eesti seadusesse jõudev direktiiv hiljemalt 2030. aastal bensiini- või diiselmootoriga auto pidamise veelgi kallimaks. Kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura …
Näe rohkem >>Euroopa Komisjon esitas täna uued pakendieeskirjad, et vähendada pidevalt kasvavat pakendijäätmete hulka. Iga eurooplane tekitab aastas peaaegu 180 kg pakendijäätmeid. Pakendamine on üks peamine esmaste materjalide kasutamise põhjus, 40% ELis kasutatavast plastist ja 50% ELis kasutatavast paberist kulub pakenditele. Kui midagi …
Näe rohkem >>Ampere+ toob Eesti turule suuremahulised tööstuslikud energiasalvestid. Fossiilsetest kütustest loobumine ja taastuvenergia osakaalu suurendamine tekitab energiavõrgus kasvava vajaduse energia salvestamiseks. Energiasalvestussüsteeme saab kasutada taastuvenergiast, näiteks päikesepaneelidest ja tuulest, toodetud üleliigse energia …
Näe rohkem >>VAATA ÜLE: Uued otselennud Tallinnast 2020. aastal 2018. aastal tegime uute otselendude ülevaate ja siis saime kirjutada lausa üle kümne uue liini avamisest. Nüüd on käes 2020. Uute otseliinide arv on seekord kesisem, kuid üht-teist uut ja huvitavat on ikkagi
Näe rohkem >>Baba Vanga, tuntud ka kui Balkani Nostradamus, oli pime bulgaaria ennustaja, kelle kuulsus levis üle kogu maailma tema oletatavalt täpsete ettekuulutuste tõttu. Alljärgnevalt tutvustame kuut Vanga ennustust aastaks 2030. Teaduse arengud: Baba Vanga ennustas, et 2030. aastaks on teadus teinud läbimurdeid, mis muudavad inimkonna elu märkimisväärselt.
Näe rohkem >>Kõige olulisem sõnum on, et 2024. aastal ei tule ühtegi uut maksu lisaks nendele, mis me oleme juba kehtestanud," kinnitas peaminister Kaja Kallas pärast eelarvekõnelusi. Rahandusminister Mart Võrklaev paistis heas tujus olevat. „2024 riigieelarve on koos!" säutsus ta kell 18.10 Twitteris.
Näe rohkem >>Keskenduge vesiniku ja ammoniaagi energiasalvestuse arendamisele ning astuge 2025. aastal ulatusliku arenduse etappi Mar 01, 2022 ... Aastaks 2030 on uued energiasalvestid täielikult turule orienteeritud. Uus energiasalvestuse põhitehnoloogia ja -seadmed ...
Näe rohkem >>Kuna fotogalvaanilise (PV) tööstuse arenemine jätkub, on uued energiasalvestid 2030 aastal edusammud muutunud taastuvate energiaallikate kasutamise optimeerimisel kriitiliseks. Uuenduslikest akutehnoloogiatest intelligentsete energiahaldussüsteemideni muudavad need lahendused päikeseenergial toodetud elektri salvestamise ja jaotamise viisi.
Kui otsite oma fotoelektrilise projekti jaoks uusimat ja tõhusaimat uued energiasalvestid 2030 aastal, pakub meie veebisait laia valikut tipptasemel tooteid, mis on loodud teie konkreetsetele nõuetele vastama. Olenemata sellest, kas olete taastuvenergia arendaja, kommunaalettevõte või äriettevõte, kes soovib oma süsiniku jalajälge vähendada, meil on lahendused, mis aitavad teil päikeseenergia potentsiaali täielikult ära kasutada.
Meie võrguklienditeenindusega suheldes saate sügava arusaamise meie ulatuslikus kataloogis loetletud erinevatest uued energiasalvestid 2030 aastal-st, nagu suure tõhususega akudest ja intelligentsetest energiahaldussüsteemidest, ning sellest, kuidas need koos töötavad, et pakkuda stabiilne ja usaldusväärne toiteallikas teie fotogalvaaniliste projektide jaoks.
Brändi lubadus muretu müügijärgne teenindus