7x24H
Kasutajatugi
Loodusliku ja kunstliku veehoidla kallaste tugevdamise meetodite arendamine võimaldab meil kaitsta oma veekogusid ning säilitada selle jätkusuutlik veetase. Meetodid, nagu lastite paigaldamine ja liiva allutamine, võivad oluliselt tõhustada veehoidlate seisundit ning ...
Näe rohkem >>Sajaani-Šušenskoje veehoidla Sajaani-Šušenskoje veehoidla ehk Sajaani meri on Sajaani-Šušenskoje hüdroelektrijaama paisjärv Jenissei jõel. See asub Hakassias, Krasnojarski krais ja Tõvas.Paisjärve pindala maksimaalse veetaseme juures on 621 km 2, pikkus 320 km ja laius 10 km. Aasta keskmine juurdevool on 47 km 3..
Näe rohkem >>Jõe ja veehoidla ääres liikujatel palume järgida politsei ja piirivalve juhiseid. Märksõnad Venemaa ujuvsaar Tauno Suurkivi soome laht narva veehoidla Narva jõgi kõrgepingeliinid Soovitame lugeda Tagasi üles Päevatoimetaja Sven Randlaid sven.randlaid@ 6662387 ...
Näe rohkem >>Keskuse veehoidla on järv Valga maakonnas Otepää vallas Puka alevikus. Veekogu pindala on 1,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 543 m. Viited Selle lehekülje viimane muutmine: 14:37, 9. august 2022. Tekst on kasutatav vastavalt Creative Commonsi ...
Näe rohkem >>Randa EI OLE ja paati EI SAA vette lasta! Pisike riba on liivaga, aga mingit randa ära looda. Vesi on puhas ja veehoidla on sügav, muide. Lapsepõlves sai iga jumala päev seal ujumas käidud, just selle koha puhta vee tõttu. NB! Kui juhtud sinna minema, siis palun
Näe rohkem >>Kõrnumäe turbakarjäär-veehoidla on veekogu Harju maakonnas Saku vallas Kirdalu külas. Veekogu pindala on 9,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 2977 m. Viited Selle lehekülje viimane muutmine: 21:00, 11. jaanuar 2023 ...
Näe rohkem >>Paunküla veehoidla loodi 1960. aastal Pirita jõe paisutamisega Paunküla ja Ardu küla vahel. Selle pindala on oli algusaastail 350 ha. Mahtu suurendati 1975–76. Praegune pindala on 415,8 ha ja koos saartega 447,2 ha. Paunküla veehoidlas asub kümmekond,, .
Näe rohkem >>Hiinas Jiangxi provintsis leiti pärast veehoidla vee alanemist buda kuju, mis arheoloogide hinnangul võib olla 600 aastat vana ja pärineda Mingi dünastia ajastust. Mingi dünastia oli Hiinas võimul 276 aastat, 1368–1644.
Näe rohkem >>Nova Kahhovka asub Dneprile rajatud Kahhovka veehoidla kaldal. Asula rajamine algas 1951 . aastal seoses Kahhovka hüdroelektrijaama ja paisu ehitamisega. Nova Kahhovka nime sai asula 1952 . aastal. 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Nova Kahhovka elanikest ukrainlasi 73,81%, venelasi 23,37%, valgevenelasi 0,91% ja armeenlasi 0,30%.
Näe rohkem >>kased ja lepad, tiigi kaldal on vähesel määral paju- ning lepavõsa. Planeeritavad elamukrundid haljastada. Haljastus lahendada hooneprojektide koosseisus osana arhitektuursest konseptsioonist. Veehoidla kallas puhastada võsast, …
Näe rohkem >>Azati veehoidla (armeenia keeles Ազատի ջրամբար) on veehoidla Armeenias Ararati maakonnas. Veehoidla moodustati paisu rajamisega Azati jõele ning vett kasutatakse Ararati tasandiku niisutamiseks. 2000. aastal kanti Azati ülemjooks koos veehoidla ja lähedal asuva Geghardi kloostriga UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Näe rohkem >>Lingid siia Seotud muudatused Erileheküljed Püsilink Lehekülje teave Viita leheküljele Hangi lühendatud URL Laadi alla QR-kood Andmeüksus Salaspilsi linna vapp Salaspilsi ordulinnus (saksa keeles Kirchholm või Neu-Kirchholm ("Kirikusaar"), eesti "Saarelinn" või "Saarelinnus") oli Liivi ordu foogtilinnus Lätis Salaspilsi piirkonnas (Salaspils novads) …
Näe rohkem >>Suurim ja kalarikkaim veekogu lõuna Harjumaal loodi 1960. a. Pirita jõe paisutamisega Paunküla ja Ardu vahel. Veehoidla praegune pindala on koos saartega 447,2 ha. Veehoidlas asub kümmekond saart, neist suuremad on Seapilli, Tudre ja Mustakannu. Saartel on palju rästikuid.Veekogu on suvel kalastus- ja supluskohana hinnatud. …
Näe rohkem >>Ahhurjani veehoidla (armeenia keeles Ախուրյանի ջրամբար, türgi keeles Arpaçay Baraj Gölü) on veehoidla Ahhurjani jõe ääres Armeenia ja Türgi vahel. Veehoidla pindala on 54 km² ja maht 525 miljonit kuupmeetrit. See on üks suurimaid veehoidlaid Kaukaasias, kuigi väiksem kui Mingacheviri veehoidla ja Shamkiri veehoidla Aserbaidžaanis.
Näe rohkem >>Kuusiku veehoidla on veehoidla Rapla maakonnas Rapla vallas Kuusiku alevikus, Iira ja Kuusiku-Nõmme külas. Veekogu pindala on 4,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 2905 m. Järves on kolm saart. Viited Selle lehekülje viimane muutmine: 18:05, 17. juuli ...
Näe rohkem >>Veehoidla on kunstlikult tekitatud 1970ndate lõpul Soodla jõe ülespaisutamisega. Vene ajal asus veehoidla ümber Nõukogude armee polügoon ning ala oli tavainimestele suletud. Praegu asub sellel territooriumil Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala.
Näe rohkem >>Hiina ühe juhtiva veehoidlate ja sprinkleripaakautode tootjana tervitame teid soojalt ostma meie tehasest veehoidlate ja sprinklerpaakautode müügiks. Kõik kohandatud tooted on kõrge kvaliteediga ja madala hinnaga. Hinnakirja ja pakkumise saamiseks võtke meiega kohe ühendust.
Näe rohkem >>Kutsiku veehoidla ehk Kutsiku paisjärv on paisjärv Sakala kõrgustiku keskosas, Viljandi maakonnas Mulgi vallas Polli külas. Järve pindala on 0,1 ha, keskmine sügavus 2 m, kaldajoone pikkus 111 m, kõrgus merepinnast 57 m ja valgla suurus 9,6 km².
Näe rohkem >>Sambia ja Zimbabwe piiril paiknev maailma suurim veehoidla seisab silmitsi «üliohtlikult» madala veetasemega, mis võib tuua kaasa hüdroelektrijaamade seiskumise. Sambia elektrivarustus sõltub hüdroenergiast enam kui 95 protsendi ulatuses.
Näe rohkem >>Pärnamäe veehoidla on veehoidla Harju maakonnas Viimsi vallas Pärnamäe külas. Veekogu pindala on 2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 583 m. Viited Selle lehekülje viimane muutmine: 23:21, 7. juuli 2022. Tekst on kasutatav vastavalt Creative Commonsi ...
Näe rohkem >>Ahhurjani veehoidla (armeenia keeles Ախուրյանի ջրամբար, türgi keeles Arpaçay Baraj Gölü) on veehoidla Ahhurjani jõe ääres Armeenia ja Türgi vahel. Veehoidla pindala on 54 km² ja maht 525 miljonit kuupmeetrit. See on üks suurimaid veehoidlaid Kaukaasias, kuigi väiksem kui Mingacheviri veehoidla ja Shamkiri veehoidla Aserbaidžaanis. ...
Näe rohkem >>Kaunissaare veehoidla Jägala jõel. Kaunissaare veehoidla asub Jägala jõel, halduslikult Anija vallas Kaunissaare külas.. Veehoidla pindala on 30 ha ja suurim sügavus 5 m.. Veehoidla koos kanalite süsteemiga (s.t hüdrosõlm) sai valmis 1984. aastal ja sellest ajast kuulub Tallinna veevarustussüsteemi.Veehoidlast algab Jägala-Pirita kanal.. …
Näe rohkem >>Ettevõte kasvatab ja müüb kala asustamiseks ning vastutab kvaliteedi eest. Menüü ... Veel üks põhjus tiigi asustamiseks kaladega, on luua kaunis veehoidla looduslike elanikega. Veehoidlat saab asustada kaunist värvi ja ebatavalise kujuga dekoratiivkaladega. Puhkamine sellise tiigi ääres on väga meeldiv.
Näe rohkem >>Veehoidla asub Gauja Rahvuspargis. Jõgede ääres on palju teeradasid ja võib näha miljonite aastate vanuseid liivakivi paljandeid. Koht sobib nii rahulikeks jalutuskäikudeks kui ka aktiivsetele turistidele. Brasla ja Gauja jõgesid mööda saab sõita kajakide ja ...
Näe rohkem >>Obinitsa järv (ka Obinitsa paisjärv, Tuhkvitsa veehoidla, Tääglova veehoidla) on järv Võrumaal Obinitsa küla idaküljel. Järve kaldajoone pikkus on 4534 m ja valgala pindala 42 km². Obinitsa paisjärve rajamine Tuhkvitsa ojale lõppes 1995. aastal. Kaunis ja puhtaveeline järv on sobiv nii ujumiseks, kalapüügiks kui paadisõiduks.
Näe rohkem >>Kahhovka veehoidla kadumise tõttu jäävad veeta 31 põldude veega varustamiseks mõeldud kanalisüsteemi Dnipropetrovski, Hersoni ja Zaporižžja oblastis. Sealsete kanalite kaudu tagati vesi 584 000 hektarile põllumaale, millest sai veel 2021. aastal neli miljonit tonni vilja ja muid põllumajandustooteid koguväärtuses 1,5 miljardit dollarit.
Näe rohkem >>Narva veehoidla ehk Eesti elektrivarustuse probleemiga tegelema hakkamine alles pärast Ukraina suurema sõja puhkemist veebruaris näitab Eesti valitsuste hooletust julgeolekuküsimuses. Nüüd on samas lootust, et probleemile leitakse lahendus ja Eesti ei pea kartma oma elektrivarustuse pärast.
Näe rohkem >>Kuna nõrgal jääl viibimisega kaasneb oht inimeste eludele, piirab Ida prefektuur alates laupäevast, 1. detsembrist liikumise Narva veehoidla ja Peipsi järve jääl. „Veekogudele on tekkinud jääkate, kuid see nõrk ega kanna veel inimest. Inimelude kaitseks keelame jääle väljumise nii jalgsi kui mootorsõidukitega kuni see on ohutu," sõnas Ida prefektuu...
Näe rohkem >>Kahhovka pais oli 1956. aastal valminud ja 2023. aastal osaliselt purunenud pais Dnepri jõel Hersoni oblastis Ukrainas, mis andis vett Kahhovka hüdroelektrijaamale.. Paisu peamisteks eesmärkideks olid hüdroelektrienergia tootmine, rajatud veehoidla abil Lõuna-Ukraina kuivade piirkondade niisutamise võimaldamine, asulate veega varustamine ja …
Näe rohkem >>Tänasest, 13. jaanuarist leevendatakse Narva veehoidla jääl liikumise piirangud, millest tulenevalt saab veehoidlal hakata liikuma nii jalgsi, ATVga kui ka mootorsaanidega. Ida prefektuuri vanemkorrakaitseametniku Sergei Zolini sõnul näitavad piirivalvurite poolt teostatud jääluure tulemused, et Narva veehoidla jääkiht on piisavalt paks ja turvalin...
Näe rohkem >>Tallinna veevarustussüsteem on veevarustussüsteem, mis annab joogivee Tallinnas.. 90% Tallinna joogiveest toodetakse pinnaveest.Süsteemi südameks olev Ülemiste Veepuhastusjaam asub linna keskel Ülemiste järve ääres. Kuna järve looduslik valgala on küllalt väike (52 km²), suunatakse Ülemistele lisavett Pirita, Jägala, Soodla ja isegi Pärnu …
Näe rohkem >>Vääska (vene keeles Вязка (Вески)) oli küla Virumaal, ajalooliselt Vaivara kihelkonnas ja Viru maakonnas.Tänapäeval on küla ala Narva veehoidla all, tekkinud on Vääska saared [viide?. Külas olid veel 20. sajandil järgmised talud:. Otsa talu nr. 1; Ristoja talu nr. 2; Jõevälja talu nr. 3; Laiapõllu talu nr. 3
Näe rohkem >>Vääska (vene keeles Вязка (Вески)) oli küla Virumaal, ajalooliselt Vaivara kihelkonnas ja Viru maakonnas.Tänapäeval on küla ala Narva veehoidla all, tekkinud on Vääska saared [viide?Külas olid veel 20. sajandil järgmised talud: Otsa talu nr. 1 Ristoja talu nr. 2
Näe rohkem >>Paadilaenutus ja kanuu rent Harjumaal, maalilisel Paunküla veehoidlal, Tallinnast 50 km kaugusel. Mõnus ajaviide koos pere, sõprade, laste või kallimaga. Paadi, vesiratta ja kanuu laenutus Veeda päev paadiga Paunküla Veehoidla saarestikku avastades ja
Näe rohkem >>Järv ja veehoidla looksid Viljandisse midagi atraktiivset. VILJANDI JÄRV Viljandi järv on tüüpiline orujärv, mis asub jääajal tekkinud ürgorus: pikk, kitsas, kõrgete kallastega ja suhteliselt sügav. Järve pikkus on 4,33 kilomeetrit, maksimaalne laius 435 ja
Näe rohkem >>Azati veehoidla (armeenia keeles Ազատի ջրամբար) on veehoidla Armeenias Ararati maakonnas.. Veehoidla moodustati paisu rajamisega Azati jõele ning vett kasutatakse Ararati tasandiku niisutamiseks.. 2000. aastal kanti Azati ülemjooks koos veehoidla ja lähedal asuva Geghardi kloostriga UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Näe rohkem >>Kuna fotogalvaanilise (PV) tööstuse arenemine jätkub, on veehoidla ja vesinikuhoidla edusammud muutunud taastuvate energiaallikate kasutamise optimeerimisel kriitiliseks. Uuenduslikest akutehnoloogiatest intelligentsete energiahaldussüsteemideni muudavad need lahendused päikeseenergial toodetud elektri salvestamise ja jaotamise viisi.
Kui otsite oma fotoelektrilise projekti jaoks uusimat ja tõhusaimat veehoidla ja vesinikuhoidla, pakub meie veebisait laia valikut tipptasemel tooteid, mis on loodud teie konkreetsetele nõuetele vastama. Olenemata sellest, kas olete taastuvenergia arendaja, kommunaalettevõte või äriettevõte, kes soovib oma süsiniku jalajälge vähendada, meil on lahendused, mis aitavad teil päikeseenergia potentsiaali täielikult ära kasutada.
Meie võrguklienditeenindusega suheldes saate sügava arusaamise meie ulatuslikus kataloogis loetletud erinevatest veehoidla ja vesinikuhoidla-st, nagu suure tõhususega akudest ja intelligentsetest energiahaldussüsteemidest, ning sellest, kuidas need koos töötavad, et pakkuda stabiilne ja usaldusväärne toiteallikas teie fotogalvaaniliste projektide jaoks.
Brändi lubadus muretu müügijärgne teenindus